👉 umbes 2–3 minuti lugemine
Tänapäeva enesearengu maailmas räägitakse palju positiivsest psühholoogiast. Tänulikkus, afirmatsioonid, eesmärgistamine ja rõõmuhetkede teadlik märkamine – need kõik on väärtuslikud tööriistad, mis aitavad meil paremini toime tulla igapäevaeluga. Neid on lihtne rakendada ja sageli annavad nad kiire, kerge tulemuse. Nagu tabletid, mis võtavad valu ära, aga ei ravi selle tegelikku põhjust.
Kvaliteetse elu treenerina näen ma aga, et üksnes positiivsete tunnete kasvatamisest ei piisa, kui soovime luua päriselt tähenduslikke ja kestvaid muutusi.
Kui inimene on rahulolematu, lõksus korduvates mustrites või tunneb pidevat sisemist tühjust, ei ole võimalik seda tunnet lahendada üksnes “mõtle positiivselt” lähenemisega. Sisemiste muutuste aluseks on julgus vaadata sügavamale – sinna, kuhu meil enamasti vaadata ei meeldi: häbitunde, hirmude, allasurutud emotsioonide ja negatiivsete uskumuste poole.
See on koht, kus tõeline transformatsioon algab.
Tugevat ja teadlikku elu ei ehitata ainult valgusele, vaid ka varjule. See tähendab, et tuleb luua ruum, kus inimene saab turvaliselt ja toetatult tegeleda oma sisemaailma raskemate kihtidega. Just seal, nendes vaiksetes ja vahel valusates kohtades, on peidus meie suurimad taipamised, vabanemine vanadest piirangutest ja võimalus luua uued sisemised tähendused.
Teadlased on sellele samuti tähelepanu juhtinud. Näiteks Brené Browni uurimused näitavad, et haavatavusega kohtumine ja selle teadvustamine on vältimatu osa autentsusest ja enesekindlusest (Brown, 2012). Samuti kinnitavad Kashdan ja Biswas-Diener (2014), et inimene vajab terviklikuks arenguks oskust töötada ka oma “pimedate külgedega” – vältimise asemel teadlikkust, aktsepteerimist ja mõtestamist.
Jah, positiivne psühholoogia on väärtuslik ja vajalik. Ent kui see jääb ainsaks tööriistaks, võib see hakata katma kinni seda, mis tegelikult vajab tähelepanu. Valguse kasvatamine ilma varju teadvustamata võib jätta meid pealispindseks, lootuses, et heaolu tuleb ainult rõõmu kaudu.
Kvaliteetne elu ei ole üksnes kergus, vaid ka sügavus. See on oskus olla kohal iseendas – nii valguses kui varjus.
Kui soovid päriselt muutuda, mitte ainult paremini toimida, siis alusta ausa pilguga oma sisemaailma suunas. Julgus vaadata ebamugavustesse loob vundamendi, millele saab hakata ehitama elu, mis on päriselt sinu nägu – ja mis ei kuku kokku esimesel tagasilöögil.
Viited ja soovituslik lugemine:
-
Brown, B. (2012). Daring Greatly: How the Courage to Be Vulnerable Transforms the Way We Live, Love, Parent, and Lead. Gotham Books.
→ Brené Brown uurib haavatavuse ja häbitunde rolli meie enesekindluse ja autentsuse kujunemisel. Tema töö on oluline mõistmaks, miks tõelised muutused vajavad emotsionaalset ausust ja sügavat sisekaemust.
Osta Amazonist -
Kashdan, T. B., & Biswas-Diener, R. (2014). The Upside of Your Dark Side: Why Being Your Whole Self – Not Just Your “Good” Self – Drives Success and Fulfillment. Hudson Street Press.
→ Autorid selgitavad, kuidas ka “negatiivseteks” peetud emotsioonid, nagu viha, ärevus ja ebakindlus, on tegelikult olulised osad meie sisemisest tasakaalust ja psühholoogilisest vastupidavusest.
Osta Amazonist -
Peterson, C., & Seligman, M. E. P. (2004). Character Strengths and Virtues: A Handbook and Classification. Oxford University Press.
→ Üks olulisemaid teoseid positiivse psühholoogia vallas, mis käsitleb inimeste tugevusi ja voorusi. Samas aitab mõista ka positiivse psühholoogia piire, kui teemaks on sügavamad sisemised muutused.
Osta Amazonist -
Jung, C. G. (1959). Aion: Researches into the Phenomenology of the Self (Collected Works Vol. 9, Part II). Princeton University Press.
→ Jung käsitleb inimese varjupoolt ja enese terviklikkuse kujunemist läbi individuatsiooni protsessi. Tema töö loob sügava aluse varjutööle ja sellele, miks püsivad muutused algavad just varjuliste osade integreerimisest.
Osta Amazonist